Kohalikul omavalitsusel on jäätmehoolduse planeerimisel ja korraldamisel keskne roll. Antud roll tähendab nii õigust kui kohustust määrata tingimused, millest lähtuvalt peavad haldusalal elavad ja tegutsevad isikud oma jäätmete käitlemist korraldama ning kuidas omavalitsus arendab ja juhib jäätmetega seonduvaid ressursse ja tegevusi pika- kui lühiajalises vaates.
Jäätmehoolduse põhimõtetes on toimumas olulised muudatused seoses Euroopa Liidu rohemajanduse ja kliimaneutraalsuse eesmärkidega, mis suunavad tegevuste fookused jäätmetekke vältimisele ja tekkinud jäätmete võimalikult suures mahus taaskasutamisele viisil, mis tagab keskkonnasäästlikkuse ja toetab uue, ringmajanduse põhimõtetel toimivat majandusmudelit. Muudatuste elluviimine eeldab tegevuspõhimõtete uuendamist kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduse kõikide elementide osas, milles keskset rolli kannavad järgmised aspektid:
Kohaliku omavalitsuse ülesanded jäätmetega seoses on määratud Jäätmeseaduses. Omavalitsusel on lai diskretsiooniõigus otsustamaks, millisel viisil oma kohustusi täidetakse ja vajalikke tulemusi saavutatakse. Eesmärgiks on saavutada vajalikud tulemused kuluefektiivselt, kontrollitavalt ja jätkusuutliku tegevusmudeli alusel.
Kohalikud omavalitsused ei ole oma õiguste rakendamisel ja seadusega nõutud sihteesmärkide saavutamisel realiseerinud kõiki neid tegevusvõimalusi, mida õigusruum lubab ja tehnilised lahendused võimaldavad. Peamised põhjused selleks on olnud:
Eelnevate tegurite koosmõju tulemuseks on olukord:
Omavalitsuse ülesandeks on oma haldusalal planeerida ja korraldada jäätmehoolduse tegevusi.
Jäätmete käitlemist reguleerivate õigusaktidega on iga jäätmeliigi osas määratud vastutav isik, s.t õigustatud ja kohustatud isik, kelle ülesandeks on teha kõiki vajalikke toiminguid, mis tagavad õigusaktides ettenähtud toimingute läbiviimise ja tulemuste saavutamise. Omavalitsuse vastutus tuleneb läbi oma ülesannete. Sihteesmärkide põhiselt on omavalitsuse vastutus määratletud olmejäätmete osas, kus tuleb saavutada õigusaktides fikseeritud jäätmete taaskasutamise tulemused.
Eesmärgid on seotud jäätmete võimalikult suures mahus taaskasutamise nõudega ja sihtmäärad on ajas suurenevad.
Lisaks majanduslikule otstarbekusele hindavad omavalitsuste koostööd vajalikuks nii Euroopa Liidu Komisjon, OECD kui Maailmapank läbi oma seisukohtade andmise Eesti riigile. Omavalitsuste piiride ülene koostööd loob eeldused ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ja kompetentside arendamiseks. EL rohemajanduse eesmärgid näevad ette olulise rolli kohalike omavalitsuste tegevustel süsinikuneutraalsele ja ringmajanduslikule tegevusmudelile liikumisel. Eesseisvate ülesannete mahukust ja keerukust, samuti EL toetusmeetmete paljusust arvestades on omavalitsuste koostöö eesmärkide seadmisel ja elluviimisel olulisem kui kunagi varem.
Kohalike omavalitsuste jäätmehoolduse valdkonna koostööorganisatsioon:
Arvestades eeltoodud informatsiooni, on omavalitsuste koostöö jäätmehoolduses parimaks võimaluseks, mis läbi ühise tegutsemise sünergia aitab planeerida tulevikunõuetele vastavat jäätmehoolduse terviklahendust, tagada ressursside efektiivse kasutamise ning tegevuste juhitavuse, seeläbi ka jätkusuutlikkuse.
Meie strateegilisteks eesmärkideks on:
Strateegia rakendamise sihtesmärkideks on:
Jäätmeseaduses, pakendiseaduses, meie liikmete strateegiadokumentides ja käesoleva strateegia alusel koostatavates tegevuskavades esitatud eesmärkide saavutamine, millest lähtudes planeerime ja viime ellu tegevusi nii iga liikme osas kui liikmete üleselt.
Meie tegevused ja teenused põhinevad järgmistel väärtustel:
omavalitsuse keskne juhtimine: kohalik omavalitsus planeerib, arendab, korraldab ja kontrollib jäätmehoolduse terviklahendust, s.h jäätmete käitlemist ja seotud investeeringuid viisil, mis on kooskõlas õigusaktidega, vastab omavalitsuse vajadustele ja võimalustele, arvestab majanduse- ja jäätmehooldussektori arengutendentse, tagab teenuste hindade läbipaistvuse, teenuste kvaliteedi, kättesaadavuse ja mugavuse kõikidele jäätmetekitajatele, samuti jäätmematerjalide ringlussevõtu sihtarvude ja muude vajalike eesmärkide täitmise.
unifitseeritus: liikmete jäätmevaldkonna tegevused on võimalikult suures ulatuses planeeritud ja korraldatud ühesugustel alustel.
mastaabiefekt: ressursside efektiivsus nii tegevuste planeerimisel kui korraldamisel. Tegevuste ja jäätmevoogude ühtne juhtimine tagab tugeva positsiooni nii jäätmelase teadlikkuse tõstmise tegevuste elluviimisel, sobivamate tingimuste hankimisel jäätmete veo- ja käitlemise tingimuste osas ning investeeringute planeerimisel.
otstarbekus: iga tegevus omab selget põhjendatud väärtust, on otstarbekas nii majanduslikust kui keskkonnahoiu vaatest ning põhineb saastaja maksab printsiibil.
juhitavus: kõik tegevused on igal ajahetkel monitooritavad ja kontrollitavad, mis võimaldavad rakendada asjakohaseid juhtimisotsuseid.
vastutus: võtame vastutuse tulemuste saavutamisel iga liikme nimel ja ees.
Kokkuvõtvalt:
Toimub vastavalt põhikirja tingimustele ja liikmetega sõlmitud halduslepingu alusel.
Strateegia rakendamine toimub arengukava alusel, mille põhjal koostatakse majandusaasta põhised tegevuskavad.
MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus põhikiri