„Eesti kodudes tekib aastas sadu tuhandeid tonne materjale, mis praegu lõpetab kas prügimäel või see põletatakse, kuid mida saaks tegelikult uuesti kasutada. See pole ei majanduslikult arukas ega ka keskkonnale jätkusuutlik lahendus. Seetõttu oleme jäätmereformiga kogu jäätmeahela lahti võtnud ja teinud ettepanekud, kuidas praegust süsteemi muuta,“ ütles taristuminister Vladimir Svet. “Eesti olmejäätmete ringlussevõtu tase on praegu 33 protsenti, kuid eesmärk on kasvatada see 2035. aastaks 65 protsendile.”
Ministri sõnul on eesmärk muuta jäätmete sorteerimine inimestele lihtsaks ja ühtlustada praktikaid üle Eesti. „Iga suur muutus nõuab ümberharjumist ja ei sünni üleöö, kuid see reform on kindlasti vajalik ja tehtav. Võidame sellest puhtama elukeskkonna näol, samuti võimaldavad uued puhtad jäätmevood planeerida pikaajalisi investeeringuid ringlussevõtu tööstusse ning luua seega uusi töökohti,“ lausus Svet.
Eelnõus on välja pakutud, et jäätmete sorteerijad saavad majandusliku eelise – nende arved hakkavad olema kuni kolm korda madalamad kui mittesorteerijatel. Reformi jõustudes hakkaks kortermajade juures olema neli prügikonteinerit. Kui täna tuleb eraldi koguda segaolmejäätmeid ja biojäätmeid, siis edaspidi lisanduks neile ka paber- ja kartongjäätmete ning segapakendi ehk plast-, metall- ja klaaspakendi kogumine.
Avalike pakendikonteinerite arv väheneb, kuid omavalitsus otsustab, kus jäävad neid kasutama eramajad. Eramajadele tiheasustuses säilib võimalus ka pakendikoti kasutamiseks, samuti võib paberi- ja kartongijäätmeid koguda kastiga. Hajaasustuse jäätmeveo tingimused määrab kohalik omavalitsus.
Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo lisas, et reform käsitleb lisaks kodumajapidamistele ka ülejäänud jäätmemajanduse ahelat. „Kohalikud omavalitsused saavad konkreetsed eesmärgid liigiti kogumise sihtarvude näol.Neile antakse ka hoovad, et jäätmekäitlust paremini korraldada ning need sihid saavutada. Lisaks tahame eraldada veo ja lõppkäitluse hankelepingud, et parandada turukonkurentsi, andes seeläbi omavalitsustele võimaluse valida parim teenusepakkuja,“ sõnas Jaanisoo.
Eelnõu näeb ette ka segaolmejäätmete prügilasse ladestamise tasu tõstmist ning põletustasu kehtestamist, et muuta jäätmete suunamine tööstusesse majanduslikult mõistlikumaks kui ladestamine või põletamine.
Jäätmereformi elluviimiseks plaanib ministeerium 111 miljoni euro summas toetusi, sealhulgas näiteks kohalikele omavalitsustele liigiti kogumise taristu arendamiseks ning ettevõtetele ringlussevõtu tööstuse arendamiseks, ressursitõhususe tagamiseks, jäätmetekke vähendamiseks ja pakendite ümberdisainimiseks.
Reformiga kaasneb ka jäätmevaldkonna digitaliseerimise plaan, et saada senisest oluliselt täpsemat ja ajakohasemat teavet jäätmete kogumise ja käitluse kohta, suurendades seeläbi jäätmemajanduse läbipaistvust ja usaldusväärsust.
Eelnõule arvamuse avaldamise tähtaeg on 29. november. Eesmärk on esitada eelnõu Riigikogu menetlusse 2025. aasta alguses.
Lisainformatsiooni, sealhulgas jäätmereformi eelnõu ja seletuskirja leiab Kliimaministeeriumi kodulehelt avaneb uues vahekaardis.
Lisa 1. Olulisemad muudatused
|
Kehtiv olukord |
Muudatus |
Selgitus |
|
Tiheasustuses pakendijäätmete kogumine avaliku konteineripargiga, korraldab tootjavastutuse esindaja |
Pakendijäätmete kogumine üldjuhul kodude juurest, hangib omavalitsus, hüvitab tootjavastutus v.a kuni 25 senti tühjenduskord |
Rohkem pakendeid liigiti kogutud ja ringlusse, puhtam jäätmevoog, omavalitsus korraldab tõhusa veo |
|
Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine üle riigi lahendatud erinevalt |
Tiheasustuse korterelamutele standard 4 konteinerit (segaolme-, segapakendi-, bio- ja paber-pappjäätmed) |
Arusaadav teenus inimesele ning ettevõttele, minimaalne hulk konteinereid arvestades sortimistehnoloogia võimalusi |
|
Inimene tasub jäätmeveo ja käitluskulude eest jäätmevedajale, pakendile ja muudele jäätmetele eraldi teenusepakkujad |
Inimene tasub jäätmearve eest kohalikule omavalitsusele. Arve võib esitada ka vedaja |
Läbipaistev arveldamine, andmed nii põhi- kui lisateenuste eest liiguvad läbi KOVi. |
|
Kohalik omavalitsus hangib veo- ja käitlusteenuse korraga (nn komplekshanked) |
Eraldi hankelepingud jäätmeveole ja käitlusele |
Tõhusam konkurents veo- ja käitlusturul, läbipaistvus, tulemus kvaliteet ja soodsam hind |
|
Jäätmehoolduse arendamise kulud tasutakse omavalitsuse eelarvest. Kohalik omavalitsus ei tohi seda inimestelt koguda. |
Jäätmehoolduse arendamise teatud kulud saab kanda jäätmearvele, aga kuni veo- ja käitluskulu mahus |
Vähem riske jäätmehoolduse finantseerimisel, soodustab KOV koordineerimise suutlikkust, et teenuste kvaliteet paraneks |
|
Kohalikel omavalitsustel puudub mõõdik jäätmehoolduse ja käitluse kvaliteedile |
Liigiti kogumise sihtarv 66%, mis tõuseb 1pp aastas. Kohustus biojäätmed suunata sertifitseeritud käitlusse |
Lisaks finantseerimisele tekib KOVle selge suunis, mis on seostatav ringlussevõtu sihtarvudega, samuti tagatakse kvaliteetne biojäätmete käitlus |
|
Ladestamise saastetasu püsinud 2015. a-st muutumatuna 30€/t, põletuse saastetasu puudub. |
Uus ladestustasu 90€/t, põletustasu 60€/t olmejäätmetele ja 50€/t sortimisjäägile |
Ringlussevõtu keskmine kulu madalamaks ladestamisest ja põletamisest (ühtlasi tagades alternatiivid läbi liigiti kogumise) |
|
Jäätmete aruandluses era- ja riigisektori infosüsteemid ei suhtle, otsuseid tehakse 2-3a vanuste andmete põhjal |
Digitaalne reaalajas andmevahetus jäätmearuandluses |
Ajakohane ja läbipaistev info jäätmeahela kohta, väiksem halduskoormus, usaldus |
Lisa 2. Mis muutub jäätmereformiga sorteerimises (pildi suurendamiseks kliki pildil)
