Allan Niidu: ringmajandus vajab stabiilset poliitilist raamistikku

Allan Niidu: ringmajandus vajab stabiilset poliitilist raamistikku


Ringmajanduse peamine väljakutse seisneb nõudluse ja pakkumise tasakaalus. Kui tooret ei ole piisavalt saadaval ja toodete järele puudub nõudlus, ei saa ka ringmajandus toimida, kirjutab Allan Niidu.

Viimastel aastatel on ringmajandus kujunenud üheks keskseks teemaks nii Eestis kui ka Baltikumis tervikuna ning hiljuti Soomes allkirjastatud Balti riikide ühine ringmajanduse koostöömemorandum avab ukse uutele võimalustele. Kuid pole kindel, et see avab ka südame ühtseks ja toimivaks piiriüleseks koostööks, sest kuigi koostöömemorandumid ei pruugi olla juriidiliselt siduvad, kannavad need endas selget moraalset vastutust.

Meie ülesanne on nüüd viia need head kavatsused ellu ja tagada, et ringmajanduse põhimõtted ei jääks ainult paberile. Seda ka Eesti-siseselt.

Keerukas piiriülene koostöö ja sektorite vaheline killustatus

Koostöö arendamine Baltikumis ei ole lihtne ülesanne. Üheks suuremaks takistuseks on piiriülese koostöö keerukus. Sekundaarsete toorainete, nagu plastid ja klaas, käsitlemine erineb riigiti, mis tekitab probleeme nende tõhusas ringlussevõtus.

Teatud juhtudel transporditakse klaasist jäätmeid riigist välja, kuna puudub piisav infrastruktuur nende kohapealseks töötlemiseks. See on valdkond, kus meie koostöö peab muutuma tihedamaks ja süstemaatilisemaks.

Lisaks on väljakutseks erinevate sektorite vahelise koostöö killustatus. Ringmajandus ei ole vaid eraettevõtete või avaliku sektori vastutus, see nõuab kõigi osapoolte panust. Meil on vaja platvormi, kus saavad kohtuda ettevõtjad, teadlased, omavalitsused ja mittetulundusühingud, et jagada kogemusi ja andmeid ning luua ühtne strateegia.

Balti riikide tulevikku peab kujundama võrgustikupõhine lähenemine. Kujutage ette, et ühe ettevõtte tootmisjääk saab teise ettevõtte sisendiks. See on tõeline ringmajandus. Selle saavutamiseks peame looma usaldusväärse ja mitmekesise tarneahela, kus ettevõtted ei sõltu üksikutest tarnijatest, vaid saavad teha koostööd mitme partneriga. See tagab kindluse ja paindlikkuse ning aitab kaasa kestliku majanduskasvu saavutamisele.

Kohalikud ressursid on piiratud

Majanduslikus plaanis usun, et ringmajandus siiski pakub olulisi võimalusi. See võib luua uusi töökohti, parandada ressursitõhusust ja tugevdada meie tarneahelaid. Kuid selleks, et need võimalused realiseeruksid, peame riigisiseselt ületama mitmeid takistusi.

Näiteks biogaasi tootmine on potentsiaalikas, kuid konkureerib maagaasiga, mille hind on küllaltki volatiilne, mistõttu on biogaasi stabiilne hinnastamine keerukas. Selge poliitiline raamistik ja pikaajaline visioon on hädavajalikud, et motiveerida ettevõtteid ja investoreid ringmajanduse lahendustesse panustama.

Ringmajandusel on Eesti majandusele märkimisväärne mõju, kuid meie kohalikud ressursid on piiratud. Näiteks plastide jääke ja vanarehve tekib sedavõrd vähe, et olemasolevad võimalikud tehnoloogiad vajaksid oluliste koguste importimist lähiregioonidest ja isegi kaugemalt. Teisalt see annaks võimaluse Eestil lahendada probleemi laiemalt kui Eesti vaatest.

Tulevikus seisab Eesti silmitsi suurema väljakutsega, fossiilkütuste järkjärgulise asendamisega. Elektri ja vesiniku kasutamine on küll alternatiiviks, kuid kui see pole võimalik, tuleks keskenduda kütustele, mis pärinevad kas CO₂ ringlusest või biomassist. Dekarboniseerimine nõuab, et kõik sektorid alates põllumajandusest kuni tööstuseni panustavad ringmajanduse põhimõtete järgimisse.

Ka mineraalsed toormed mängivad olulist rolli: vanametalli ümbertöötlemine, autoakude ringlussevõtt ning elektroonika taaskasutamine. Näiteks pliiakude ümbertöötlemiseks on Eestis tehas, mis on tõhus näide sellest, kuidas olemasolevaid ressursse saab väärindada ja ringlusse võtta.

Mootoriõlide väärindamine on seni vähe levinud, kuid nende taaskasutamine määrdeainetena või kütustena võiks olla perspektiivikas lahendus. See sõltub eelkõige kogustest ja majanduslikust tasuvusest, aga selge on see, et olemasolevate ressursside maksimaalne taaskasutamine on alati parem valik kui uute toormete pidev tarbimine.

Peamine väljakutse seisneb nõudluse ja pakkumise tasakaalus. Kui tooret ei ole piisavalt saadaval ja toodete järele puudub nõudlus, ei saa ka ringmajandus toimida. Arvestada tuleb ka inimeste käitumuslike ja majanduslike eelistustega. Ükski süsteem ei saa olla edukas, kui inimestelt oodatakse majanduslikult ebasoodsaid otsuseid isegi planeedi hüvanguks. Seetõttu on oluline leida lahendused, mis on ühtaegu jätkusuutlikud ja majanduslikult atraktiivsed.

Olen kindel, et ringmajandusel on nii Eestis kui ka Baltikumis laiemalt suur potentsiaal. Minu jaoks on see teekond mitte ainult professionaalne väljakutse, vaid ka moraalne kohustus: aidata kaasa kestliku ja innovaatilise tuleviku loomisele.