Jäätmereform ja tööstus: reform avab uusi võimalusi ringlussevõtutööstusele
Kliimaministeeriumi algatatud jäätmereformi eesmärk on suunata rohkem jäätmeid ringlusse. Selle eeldus on, et prügi sorteerimine muutub inimestele lihtsamaks ja mugavamaks.
Eesti majapidamistes tekib igal aastal sadu tuhandeid tonne jäätmematerjali, mida saaks uuesti kasutada, kuid hetkel viiakse need prügimäele või põletatakse. Üle 2/3 sellest, mida kodudes tavaliselt segaolmeprügisse viskame, on tegelikult väärtuslikud taaskasutatavad materjalid, mida tuleks võtta uuesti ringlusse.
Ringlussevõtt pakub tööstusele uusi võimalusi
Ringlussevõtu suurendamiseks toob jäätmereform põhjalikke muudatusi kogu jäätmeahelas, sealhulgas saab ringlussevõtt olema tulevikus odavam kui ladestamine ja põletamine. Parema liigiti kogumise tulemusel saame lähiaastatel igal aastal ringlusse võtta üle 100 000 tonni materjali, mis on umbes 4000 veokikoormat väärtuslikku ressurssi. 2035. aastaks peaks ringlusse võetud materjalide kogus võrreldes praegusega lausa kahekordistuma, ulatudes juba 160 000 tonnini aastas. Tänu uutele puhastele jäätmevoogudele ja kvaliteetsematele andmetele saavad ettevõtted planeerida pikaajalisi investeeringuid.
Tööstusele toob reform juurde rohkem väärtuslikke puhtaid materjale, mida saab Eestis väärindada, nagu plast, klaas, metall, paber, kartong ja biojäätmed. Ringlussevõtu ja jäätmevaldkonna areng loob uusi investeerimisvõimalusi ja töökohti. Kuna prügilates ladestatava prügi hulk väheneb, paranevad ka eluja looduskeskkond.
Üle 100 miljoni euro ringmajanduse investeeringuteks
Kliimaministeerium suunab ringmajanduse valdkonna investeeringuteks üle 100 miljoni euro, mille eest saab muu hulgas rajada jäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks vajalikku taristut, luua uusi lahendusi pakendite korduskasutuseks ning vähendada jäätmeteket. Toetusraha pärineb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.
Osa toetuste taotlusvoore on Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu juba avatud - ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetus (4,5 mln) ja jäätmete ringlussevõtu suurendamise toetus (14 mln), samuti saab küsida toetust ressursitõhususe suurendamiseks (35 mln). Jäätmetekke ja pakendite vähendamise toetus (10 mln) avaneb märtsi teises pooles.
14 miljonit käitlejatele ringlussevõtutööstuse arendamiseks
Voor avatud. Meetmega toetatakse investeeringuid jäätmete ringlussevõtuks ettevalmistamiseks, ringlussevõtuks ning jäätmeandmetega seotud digilahenduste väljatöötamiseks. Toetust antakse plast-, bio-, tekstiili- ja pakendijäätmete töötlemiseks. Selle tulemusel kasutatakse rohkem ümbertöödeldud materjale, mistõttu väheneb vajadus esmase toorme ammutamise järele. Toetus on mõeldud äriühingutele ja sõltuvalt tegevusest on toetuse suurus 10 000 kuni 3 miljonit eurot. Toetusmeetme kogueelarve on 14 miljonit eurot.
4,5 miljonit ettevõtjatele uute ringsete ärimudelite arendamiseks
Voor avatud. Toetus ringmajanduse ärimudelite arendamiseks, mis aitab muuta Eesti ettevõtete tooteid ja teenuseid keskkonnasäästlikumaks. Toetuse abil saab arendada tooteid ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt, leida biotoorainele ringseid kasutusviise, luua erinevate toodete jagamislahendusi ja arendada paranduskeskuseid. Samuti antakse toetust tööstussümbioosi lahendusteks, kus ühe ettevõtte tootmise kõrvalsaadused kasutab ära teine ettevõte. Investeeringuteks eraldatakse kokku 4,5 miljonit eurot Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist. Ühe projekti maksimaalne toetussumma on ligi 100 000 eurot ning taotleja saab olla äriühing, ettevõtjast kohalik omavalitsus või selle hallatav asutus, kohalike omavalitsuste liit, mittetulundusühing või sihtasutus.
10 miljonit jäätmetekke vähendamiseks (sh tootjatele pakendite ümberdisainimiseks)
Voor avaneb 24. märtsil. Toetus panustab pakendite korduskasutuse edendamisse, aitab muuta pakendid lihtsamini ümbertöödeldavaks ja vähendada toiduraiskamist. Riik toetab tegevusi, mis aitavad vähendada pakendijäätmete teket, muuta pakendeid kestliku disaini abil paremini ringlussevõetavaks ja asendada ühekordseid pakendeid korduskasutuslahendustega.
Toetust antakse ka toidujäätmete teket vähendavatele tegevustele, näiteks toidujagamiskappide või teiste jagamislahenduste rajamiseks, aga ka tehnoloogilistele lahendustele, mis aitavad planeerida toidukoguseid või optimeerida toidu ladustamise ja tarbimise protsessi. Riik toetab jäätmetekke vähendamist kokku 10 miljoni euroga. Toetus on mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mittetulundusühingutele, sihtasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Sõltuvalt tegevusest ulatub toetuse suurus 10 000 eurost kuni 2 miljoni euroni.
35 miljonit ettevõtjatele ressursitõhususe parandamiseks
Voor avatud. Toetuse eesmärk on suurendada ettevõtete ressursitootlikkust ja aidata kaasa kliimaneutraalsele majandusele. Ressursiauditid näitavad, milline on ettevõtte ressursikasutuse hetkeseis, ja pakuvad välja lahendused ressursside tõhusamaks kasutamiseks. Auditite tegemine on ressursside kokkuhoiuks tehtavate investeeringute toetuse taotlemise eeldus. Ressursitõhususe meetme esimese taotlusvooru sihtrühm on Eesti töötlevas tööstuses ja mäetööstuses tegutsevad ettevõtted. Kavandamisel on ka teine taotlusvoor, kus lisandub toetuse taotlemise võimalus teenindussektori ettevõtetele. Kokku on rahastusperioodil 2021-2027 plaanis ettevõtete ressursitõhusust toetada ligi 35 miljoni euroga, esimeses voorus rahastatakse projekte 10 miljoni euro ulatuses.
Lisainfot toetuste kohta leiab Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehelt.
Üle 2/3 sellest, mida kodudes tavaliselt segaolmeprügisse viskame, on tegelikult väärtuslikud taaskasutatavad materjalid, mida tuleks võtta uuesti ringlusse.