Jäätmete maha matmist tuleb jõuliselt piirata
Jäätmete taaskasutamise eesmärkidest ja ringmajanduse edendamise vajadusest on palju räägitud, kuid jäätmesektori olulised ettevõtted edendavad hoopis teist suunda. Hiljuti avalikuks tulnud uudis Väätsa Prügila ja Pärnumaal asuva Paikre prügila jäätmete ladestamise ala laiendamisest on taas tõstatanud küsimuse: millises suunas liigub Eesti jäätmemajandus? Kas liigume ringmajanduse ja jäätmete väärindamise suunas või jääme endiselt jäätmete ladestamise ehk maha matmise ja prügilate kasvatamise teele? Väätsa Prügila ja Paikre prügila on kahjuks näited just viimasest suunast.
Keskkonnaametile esitatud taotluses soovitakse Väätsal laiendada ladestusala ja tõsta prügila kõrgust 18 meetrini, et kindlustada jäätmete vastuvõtmine loodetavasti vähemalt kümneks aastaks. Analoogne plaan on ka Paikre prügilal, mis kuulub Pärnu linnale. Vaadates mõlema prügila tegevusaruandeid, siis jäätmete maha matmine tundub olevat põhieesmärgiks. Ühtegi investeeringut jäätmete väärindamise lahendustesse ei ole aga tehtud.
Prügilate laiendamine ei ole jätkusuutlik tee – see on vana mudel, mis kuulub minevikku. Ringmajanduse vaates peaksid prügilasse jõudma ainult need jäätmed, mida ei ole võimalik toormena kasutada ja väärindada. Täna aga mattavad prügilad maha suures mahus ka neid jäätmeid, mis sinna kindlasti kuuluma ei peaks. Asjaolu, et jäätmete maha matmine on tegevusloaga lubatud ei saa olla sellise tegevuse õigustuseks. Jäätmete suures mahus maha matmise praktika jätkumine on tõenäoliselt seotud prügilate sooviga teeninda piisavalt suurt ja lihtsat tulu. Olgem ausad: jäätmete käitlemise turu suletuna hoidmine on tõenäoliselt iga prügila helesiniseks unistuseks. Samas on Eesti riik esitanud selge tellimuse jäätmevaldkonnale, milleks on jäätmete väärindamine ja ringmajanduslikult toimivale tegevusmudelile üleminek.
Õnneks pole tulevik veel kaotatud. Riigikogus olev jäätmereform on vajalik uuendus, mis annab jäätmete väärindamise tegevustele selgemad suunad ja motivatsiooni. Loodetavasti sisaldab ka Keskkonnaameti kui regulaatori tegevusplaan eesmärke selles, et analüüsida ja ümber vaadata prügilate tegevuste lubatavust jäätmete maha matmisel või ebatõhusa käitlemise korraldamisel. See on oluline meede selleks, et luua vajalik baas ja motivatsioon jäätmete väärindamise investeeringute teostamisele.
Oluline osa kohalikest omavalitsustest on juba täna teadvustanud, et vana moodi jätkata ei saa ja uute kaasaegsete ringmajanduskeskuste rajamine on möödapääsmatu. Selliste eesmärkide realiseerimisele on suunatud ka omavalitsuste koostööorganisatsiooni MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus arendustegevuste fookus. Koos omavalitsustega täidame riigi tellimust tõsta Eesti jäätmehoolduse korralduse taset ja loome eeldusi siinsamas meie riigis jäätmeid päriselt väärindavate lahenduste kasutuselevõtmiseks.
Jäätmevaldkonna jätkusuutlikkus ei teki iseenesest – see tuleb koos omavalitsustega üles ehitada. Avalikul sektoril on selles juhtroll. Vaja on kehtestada selged reeglid ja anda rahastust neile omavalitsustele ja partneritele, kes on valmis päriselt ka jäätmete käitlemise korraldust arendama ning seeläbi luua uusi väärtusahelaid ja keskkonnasõbralikke lahendusi.
Prügilate olemasolu on kindlasti vajalik, kuid mitte sellisel kujul nagu need täna tegutsevad. Sageli läbipaistmatult. Kunagi tegeles riik sadade väikeste prügilate keskkonnaohutu sulgemisega ja nüüd on kätte jõudnud aeg kriitiliselt üle vaadata ka prügilate tegevuse mõju jäätmehoolduse ja ringmajanduse eesmärkide saavutamisele. Valik on meie kätes. Kas panustame prügi kuhjamisse või selle vähendamisse. Kas toetame vanade mägede kasvatamist või uue mõtteviisi levikut. Aeg on teha valik tuleviku kasuks.