Sihitu ja tegeliku sisuta organisatsiooni jäätmereformi piinad
Hiljuti Eesti ringmajandusettevõtete liidu (ERMEL) juhi nimel ilmunud artikkel «Kas vallavanem hakkab sulle prügikonteinereid müüma?» jätab mulje, nagu muutuks jäätmereformi tulemusel vallavanem konteinerimüüjaks ja inimeste teenindajaks ning üleüldse läheb kõik ainult halvemaks.
Artikli läbiv toon on omavalitsuste halvustamine jäätmereformist tulenevate ülesannete täitmisel ning süüdistamine ahnuses ja rumaluses. Kas see on ERMELi tase oma liikmete nimel Eestile olulise reformi eesmärkide mõistmisel, hinnangute andmisel ja omavalitsustega koostöö edendamisel? Või on siin taga kitsa ringi ärihuvide meeleheitlik kaitsmine?
Jäätmereformi vajalikkuses ja väärtustes pole kahtlust, see muudab korraldatud jäätmeveo mudeli avatumaks, läbipaistvamaks ja inimestele arusaadavamaks. Jäätmehoolduse kui selgete eesmärkide saavutamisele suunatud valdkonna juhtimine on omavalitsuste ülesanne, mille paremaks täitmiseks seab reform uued nõuded ja annab uued tööriistad.
ERMEL ja selle kõneisikud tahavad mingil imelikul põhjusel kogu aeg ära unustada, et jäätmehoolduse korraldamine on esmajoones olulise mõjuga avalik teenus, mis peab hästi toimima.
Praegu oleme hästi-olukorrast veel kaugel ja oluline roll selles on ka ERMELi liikmetel, kes on saanud omavalitsuste jäätmete teenindamise valdkonnas ligi 20 aastat mõnusat, sageli läbipaistmatut äri ajada ja prisket omanikukasu teenida - aga ilma arengut juhtimata ja riigile nii vajalikke tulemusi saavutamata.
Jäätmereformi tuumküsimus ei ole kindlasti mitte uute prügikonteinerite kasutuselevõtt ja vallavanemate kohustus nende jaotust korraldada, hirmutamine bürokraatia kasvu ja kulude põhjendamatu suurenemisega on aga ERMELi soovmõtlemine. Omavalitsused oskavad oma ülesandeid täita, selleks ressursse rakendada ja otsuste eest ka vastutust kanda.
ERMEL ei pea selle pärast muret tundma.
Imestama panevad aga ERMELi süüdistused selles, et jäätmereform ei loo tingimusi jäätmete töötlemise ja ringlusse võtmise lahenduste rajamiseks. Jäätmereform isegi takistavat ringmajanduse arengut!
Jäätmereformi peaeesmärk on luua kõik eeldused selleks, et turule tekiks suurem kogus liigiti kogutud jäätmeid, et tegutsema saaksid asuda uued jäätmevedajaid ja innovaatilisemad jäätmekäitlejad, kes julgeksid investeerida tehaste rajamisse.
Omavalitsuste ülesanne on luua selleks eeldusi, näiteks jäätmete käitlusteenuste hangete kohustusliku läbiviimise ja koostöösuhete edendamise toel.
Riik on teiselt poolt juba loonud ja loob ka edaspidi turuosalistele toetusmeetmeid. Seega tööriistad ringmajanduse arenguks on olemas, neid tuleb osata ka kasutada.
Reformiga muutuvad ka jäätmetega seotud andmed nähtavamaks ja nende sisu kontrollitavamaks. Nii konkurentsiamet kui ka riigikontroll on kordi juhtinud tähelepanu faktile, et olmejäätmetega seotud ja jäätmevedajate-käitlejate esitatud andmete tõesuses ei saa kindel olla. Seega on väga võimalik, võttes arvesse ka jäätmekäitluse köögipoole infot, et valeandmete esitamine teenib kellegi huve. Võibolla ongi see üks peamisi põhjusi, miks ERMEL nii agaralt jäätmereformi laimata proovib.
Hea on paigal seista, teisi süüdistada ja kritiseerida, kui tegelikult on ERMELi juhatusel ja liikmetel olemas kõik võimalused olla ise ringmajanduse edendajad ja päriselt ka tõestada, et ringmajandusettevõtete liit pole kõlav nimi ilma sisuta. Naljatades on isegi asjakohane öelda, et aastal 2025 võiks ERMEL oma poolt igal aastal välja antava tiitli ringmajanduse pidur seekord enda lauale jätta. See on auga välja teenitud.
Ja kui tõesti peaks tekkima olukord, kus vallavanem isiklikult peab tegelema prügikonteinerite teemadega, siis sellega ta ka tegeleb. On see ju üks osa avalikust teenusest omavalitsuse elanikele, ja Eesti omavalitsuste juhid on võimekad.