Vastulause: jäätmereformi kriitika põhineb ekslikel eeldustel ja valeväidetel
Viimastel nädalatel oleme näinud mitut jäätmereformi ründavat kampaaniat, kus kahjuks kasutatakse teadlikult valeväiteid ja valikuliselt esitatud numbreid.
Selle asemel, et anda sisuline panus jäätmete paremasse käitlemisse ja panna reformi tingimused oma arengu hüvanguks tööle, kasutavad Eesti Ringmajandusettevõtete Liit (kuigi nad tegelikult väga ei tegele teadlikult ringmajandusega) ja selle vähesed mõttekaaslased hirmutamistaktikat, püüdes igal võimalikul moel avalikkust veenda omavalitsuste ebapädevuses, ebaaususes ja ahnuses seoses jäätmekäitluse korraldamisega. Vist usutakse ja loodetakse, et suure hädakisa tegemisega ja süüdistuste meelevaldse pildumisega saab jätta jäätmevaldkonna põletavad probleemid lahendamata ja jätkata oma mugavat äritegevust.
Selline lähenemine on väiklane, kallutatud ja kahjustab nii avalikku arutelu kui jäätmesektori tegevuste usaldusväärsust. Olgu selgitatud, et jäätmetega seotud tegevuste läbipaistvuse ja vajalike tulemuste saavutamise tagamine ongi üks tänastest suurimatest probleemidest, mida jäätmereform nüüd lahendab ja millest paljud ettevõtted midagi kuulda ei taha. Nende probleemide tekkimisel ja jätkumisel on aga keskne roll mitmel reformi valjuhäälsel kriitikul või nende varjus seisvatel isikutel.
Esiteks – jäätmetega seotud reformi vajalikkust on korduvalt kinnitanud erinevad auditid ja raportid.
Näiteks on Riigikontroll läbi erinevate raportite sõnastanud tõsise järelduse- olmejäätmetega, eriti pakendijäätmetega seotud tegevused ei ole läbipaistvad ning riigile esitatavate andmete korrektsuses on põhjust kahelda. Teadmine, et pakendijäätmed on suur äri ning nende kogumise, sorteerimise ja materjalidena ringlusesse võtmise osas riigile esitatavad andmed on olulises mahus loomingulised ja kaugel usaldusväärsusest, on juba ammu avalik saladus. Miks muidu on meil pakendijäätmetega nii suured probleemid! Reform lõpetab jäätmeandmetega sellisel viisil manipuleerimise.
Teiseks - reform ei sulge turgu, vaid loob lõpuks ühtsed ja läbipaistvad tingimused korraldatud jäätmeveo osas.
Omavalitsuste rolli täpsustamine ja uute ülesannete andmine ei piira konkurentsi ega välista erasektori arendustegevusi. Vastupidi – reform annab selged meetmed jäätmeveoteenuse kvaliteedi ja hinna juhtimiseks nii omavalitsustele kui elanikele ning võimaldab turule tulla uutel jäätmevedajatel ja käitlejatel. Tulemuseks on suurem selgus, usaldusväärsus ja konkurents.
Kolmandaks – väited mitmekordsetest jäätmeveoteenuste kulude tõusust ja toiduainete hindade hüppelisest kallinemisest on spekulatiivsed.
Reform ei määra hindu ning pakendijäätmete laiaulatuslik liigiti kogumine ei ole kindlasti selleks põhjuseks, mis hakkab poes toiduainete hindasid üles viima. Kliimaministeeriumi andmetel moodustab pakendi käitlus toote hinnast ligikaudu ühe eurosendi. Juba täna peaksid kõik pakendatud toodete müüjad arvestama pakendite käitluskulu kandmisega. Reformi tulemusena hakkab iga leibkond oma pakendijäätmete mahuti tühjendamisel tasuma 50 senti. See on väike summa võimaluse eest anda koduuksel ära kõik oma pakendid ja mitte otsida avalikke mahuteid, mis on sageli ebamõistlikes asukohtades, halvas seisukorras ja ületäitunud.
Neljandaks – omavalitsustele kuuluvate jäätmekäitlusettevõtete süüdistamine ebaefektiivsuses ei pea paika ning korruptsioonioht on ühesugune igas sektoris.
Reform toob kaasa ühtsed riiklikud reeglid ja nõuded läbipaistvate tegevusprotsesside osas jäätmevedajate valikul ja jäätmete käitluskohtade hankimisel. See vähendab võimalusi ebaefektiivsete lahenduste kasutuselevõtmisel. Omavalitsustel puudub igasugune eesmärk ja huvi pakkuda oma elanikele ebaefektiivseid ja põhjendamatute hinnatasemetega teenuseid. Vastutuse alused saavad paika: omavalitsus vastutab nii jäätmevaldajate haldamise, jäätmevedaja valiku ja jäätmete käitlemisel nõutud tulemuste saavutamise eest. Jäätmevedajad ja jäätmekäitlejad saavad keskenduda oma põhiülesandele ning teostada ka vajalikke investeerinuid oma teenustaseme tõstmiseks. Kui ettevõtete tegevuses tuvastatakse misiganes puudused, siis meil on olemas vajalikud regulatsioonid selliste olukordade lahendamiseks.
Viiendaks – jäätmete käitlemisel sisetehingu kasutamine on võimalus ja selle kasutamine peab olema põhjendatud
Kui omavalitsus otsustab jäätmete käitlemisel kasutada sisetehingu võimalust ehk suunab jäätmed enda hallatavasse ettevõttesse, siis ta ka vastutab sellise otsuse eest ning peab suutma avalikkusele põhjenda otsust. Omavalitsuste jäätmekäitlusettevõtted ei ole sugugi halvemad kui erasektori omad, need ju tegutsevad samas õigus- ja majandusruumis, nad tasuvad riigimakse ja on head tööandjad piirkonnas, kus erasektor võibolla üldse ei tegutseks.
Kuuendaks – reformi keskmes on ringmajandus ja reaalsed tulemused, mis lahendab tänaseid süsteemseid probleeme
Eestis jõuab iga-aastaselt segaolmejäätmetesse ligi 100 000 tonni pakendeid ning suur osa ka muu liigiti kogutud jäätmetest liiguvad põletusse ja ladestusse. Samal ajal ootavad Eesti ettevõtted tooret, mida meil aga pakkuda ei ole. Tööstuslikus mahus ja vajalikus kvaliteedis toormaterjal tuleb turule tuua ja eesti ettevõtluse kasuks tööle panna. Reform parandab jäätmete kogumist, sorteerimist ja materjalide käitlemist – täpselt seda, mida majandus vajab.
Viimaseks – reform aitab vähendada plastimaksu, mida Eesti täna maksab ringlusse võtmata plastipakendi eest.
Tänane pakendijäätmete kogumise ja käitlemise süsteem ei suuda tagada vajalikke tulemusi, mistõttu maksame iga eestlase taskust Euroopa Liidule miljoneid eurosid aastas, eelmisel aastal suurusjärgus 20 miljonit eurot. Reformi üks eesmärkidest ongi nende kulude vähendamine läbi pakendijäätmete kogumisreeglite muutmise ning jäätmete käitlemise tulemuste jälgitavaks muutmisega. Huvitav, miks reformi kriitikud plastimaksu teemal arvamust ei avalda ja päästvaid lahendusi välja ei paku?
Kokkuvõtteks
Jäätmereform on samm kaasaegse, läbipaistva ja efektiivselt toimiva ringmajanduse suunas. Tõeline risk ei ole mitte muudatused, vaid jätkamine tänase monopoliseerunud, läbipaistmatu ja ebaefektiivse süsteemiga, mille esitatavad andmed ei ole sageli usaldusäärsed, mis suunab väärtusliku materjali põletusse ning mille esmaseks huviks on ettevõtete omanike suur ja püsiv ärikasum. Kõik see toimub aga Eesti riigi arengu ja elanike rahakoti arvel.
Loodan, et jäätmereformi kriitikud suudavad meie riigi arengu ja elanikele arusaadavama ja mugavama jäätmehoolduse korralduse saavutamise tõsta kõrgemale oma kitsastest ärihuvidest ning suunata kriitikaenergia turuosalistega koostöösse valdkonna arengu kiirendamiseks ja innoveerimiseks. Usun, et meie riigijuhid, omavalitsuste esindajad ja elanikud tegelikult mõistavad, et jäätmereform toob kaasa vajalikke muudatusi, mis teenivad meie kõikide huve ja eesmärke. Kõikide reformide juures on alati kriitikuid, kuid peab olema oskus mõista, mis on nende tegelik agenda.