Kõik kinnistud, kus elatakse või mida kasutatakse, peavad olema liitunud korraldatud jäätmeveoga. Siit leiad vastused levinumatele lepingu ja veoga seotud küsimustele.
Korraldatud jäätmeveo leping
Kuidas jäätmevedajalt leping saadakse?
Jäätmevedaja saadab enne uue korraldatud jäätmeveo hankeperioodi rakendumist jäätmevaldajatele välja lepingud miinimumnõuetega. Jäätmevedaja saab valdajate info kohaliku omavalitsuse jäätmevaldajate registrist. Miinimumnõuded tulenevad kohaliku omavalitsuse kehtestatud jäätmehoolduseeskirjast. Leping saadetakse valdaja e-posti aadressile (kui see on jäätmevaldajate registris olemas) või tavapostiga. Kui jäätmevaldaja ei ole saanud lepingut, tuleb võtta ühendust otse jäätmevedaja klienditeenindusega ja paluda saata leping.
Lepingu sõlmimine jäätmevedajaga – kohustuslik või mitte?
Kõik kinnistud, kus elatakse või kinnistut kasutatakse, on jäätmeseaduse alusel kohustatud olla liitunud korraldatud jäätmeveoga. Jäätmeveolepingu sõlmimine või allkirjastamine ei ole otseselt kohustuslik, välja arvatud juhul kui jäätmevaldaja soovib kasutada lisateenuseid nagu näiteks: konteineri rent, lisajäätmete vedu, avamisteenuse kasutamine, käsitranspordi kasutamine, graafikuvälise lisaveo tellimine telefoni teel, kogumisringide tellimine jne. Jäätmeveo kirjaliku lepingu sõlmimine jäätmevedajaga määratleb ära kindlad kohustused jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel. Kui jäätmevaldaja ei soovi jäätmevedajaga kirjalikku lepingut sõlmida, toimub tal jäätmevedu ikkagi, kuna seaduse kohaselt on elutegevusega hõlmatud kinnistu kohustatud olla liitunud korraldatud jäätmeveoga kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas toodud tingimustel. Neid tingimusi nimetatakse miinimumnõueteks ja kui jäätmevaldajale sobivad lepingus olevad miinimumnõuded, ei ole lepingu allkirjastamine kohustuslik ning vedu toimub nii nagu lepingus sätestatud on.
Jäätmevedajaga saab lepingu sõlmida erinevate jäätmeliikide osas, mis on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud, võttes ühendust jäätmevedaja klienditeenindusega või sisestades vastav info e-teeninduses.
Kas korraldatud jäätmeveo raames jäätmeveolepingut on võimalik lõpetada?
Kui kinnistu omanik on surnud või kinnistu on edasi müüdud ning elutegevust ei toimu, saab lepingu lõpetada teatades sellest jäätmevedajat.
Kas jäätmevedaja saab saata ühismahuti kokkuleppe puhul kokkuleppe osapooltele eraldi arved?
Jah, jäätmevedaja saab seda teha.
Kas lepinguliste täiendavate mahutite tellimiseks tuleb teavitada otse vedajat või valda?
Tellimus tuleb esitada jäätmevedajale.
Veograafik ja veoajad
Kas jäätmevedaja võib tulla ükskõik mis kellaajal mulle teenust teostama?
Hanke dokumentides on toodud jäätmete kogumise ja veo teostamise ajavahemik tööpäevadel, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel. Kui tullakse teenindama nende välisel ajal, siis on tegemist tegelikult hankelepingu rikkumisega. Kui vedaja tuleb teenindusaja välisel ajal ning selle tõttu on jäänud nö teenindamata, st et konteinerit ei ole jõutud selleks hetkeks välja panna, siis vedaja ei tohi tühisõiduarvet esitada.
Saadetud lepingus oli segaolmejäätmete veograafik kõige harvema peale pandud. Kas see on õige?
Segaolmejäätmete veograafik võibki minna kõige harvema peale, kui toimub tekkekohal liigiti sorteerimine ja üleandmine. Segapakend moodustab olmejäätmetest kõige suurema osa, seega segapakendi eraldi sortimine olmejäätmete hulgast vähendab märgatavalt segaolmejäätmete kogust. Tihedam vedu on segaolmejäätmete puhul ilmselt vajalik siis, kui peres on väikesed lapsed ja tekib mähkmeid. Sel juhul palume võtta ühendust vedajaga tihedama graafiku saamiseks.
Suvekodu, vabastus ja ühiskasutus
Kui elamine on põhiliselt suveperioodil, kuidas toimub vedude ajutine katkestamine?
Kui kinnistut kasutatakse suvekoduna on võimalik taotleda korraldatud jäätmeveo liitumisest perioodilist vabastust (s.o perioodil 1. oktoober kuni 30. aprill) kohalikult omavalitsuselt taotluse alusel. Vabastust on võimalik taotleda ka, kui omatakse kinnistut, kuid elutegevust ei toimu misiganes põhjusel aasta ringselt. See tähendab, et lepingut jäätmevedajaga ei lõpetata, kuid katkestatakse veod taotletud ajavahemikuks.
Suvilas tekib segapakendit väga vähe – kas pean ikka segapakendi üleandmisega tegelema?
Kui suvila/maakodu ja alaline elukoht on samas vallas on mõistlik taotleda ühiskasutust. Kui aga mitte, siis oleks mõistlik teha ühiskasutus suvila/maakodu läheduses oleva naabriga. Samuti on võimalik suvilale taotleda talviseks perioodiks vabastust esitades vabastuse taotlus kohalikule omavalitsusele. Sel juhul suvel toimub vedu ning jäätmeid saab üle anda, talvel aga vedu ei toimu.
Tühisõidud
Kui biojäätmete konteinerit kinnistul pole ja jäätmevedaja tuleb vedu teostama, kas siis tühisõidutasu ei rakendu?
Kui lepingus on sees biojäätmete konteiner, kuid konteinerit välja pole pandud, siis rakendub tühisõidutasu.
Kui jäätmevedaja leiab eest tühja konteineri, kas siis on ka tühisõit?
Tühi konteiner ei too kaasa tühisõitu, kui seda juhtub harva. Kui aga pidevalt lastakse vedajal tühja konteineri juurde sõita, siis võidakse hakata küsima tühisõidutasu. Iga tühisõidu puhul koostatakse raport, see annab indikatsiooni jäätmevaldajale, et ta peab olukorda muutma. Näiteks andma teada biojäätmete puhul, et ta kompostib. Või kui jäätmevaldaja ei kasuta kinnistut, siis tuleks taotleda vabastust korraldatud jäätmeveost.
Tellitavad teenused
Kuidas toimub suurjäätmete üleandmine, kui tellijaks on korteriühistu?
Piirkogus 5 m³ käib ühe korteriomandi kohta. Kui üldise jäätmeveo lepinguline osapool on korteriühistu, siis suurjäätmete tellijaks peab ka olema ühistu. Seega kui üks korter soovib suurjäätmeid üle anda, annab sellest ühistule teada, ühistu esitab jäätmevedajale veo tellimuse.
Kas on planeeritud ka kasutuskõlblike riiete kogumiskaste avalikku ruumi paigaldada?
Avalikke tekstiilikogumiskaste ei ole korraldatud jäätmeveo raames plaanis paigaldada. Seetõttu on tekstiilijäätmete kogumine korraldatud läbi kogumisringide.
Vastused pärinevad Eesti Jäätmehoolduskeskuse korduma kippuvate küsimuste rubriigist. Täpsed tingimused sõltuvad sinu kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast.