Infograafiku tekst
Anna biojäätmetele uus võimalus! Biojäätmeid eraldi kogudes saab neist valmistada midagi uut – kompostmulda või biogaasi, mida kasutatakse autokütusena, majade kütmiseks ja elektri tootmiseks.
Kus tekivad? Kodus, suvilas ja kontoris, kohvikus, restoranis ja sööklates, kauplustes, üritustel, toiduainetööstuses.
Mis tekib? Riknenud toit ja toidujäätmed, tahked riknenud puu- ja köögiviljad ning nende koored, lihajäätmed, kalajäätmed ja kalaluud, muna- ja pähklikoored, pabermassist munarestid, majapidamispaber ja salvrätid, kohvipaks ja paberfiltrid, lõikelilled ja potita toataimed.
Kuidas tekib kompostmuld? Kompostris hakkavad mikroorganismid biojäätmeid lagundama ning lõpuks tekib sellest väärtuslik kompostmuld. Seda saab kasutada lillepottides, kasvuhoones, lille- ja juurviljapeenardes.
Biojäätmete konteinerist ja kodusest komposterist jõuavad biojäätmed tööstuslikult toodetud kompostmullaks ja biometaaniks.
Kompostimine
Kompostimise täpsemad tingimused iga kohaliku omavalitsuse kohta on toodud kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas.
Üldiselt aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas, köögi- ja sööklajäätmeid nõuetekohase kinnise kompostriga. Kompostimisel tuleb biolagunevad jäätmed kompostida tervisele ja ümbruskonnale ohutult nii, et see ei soodustaks kahjurite levikut ega tekitaks muid häiringuid. Komposti ei tohi panna jäätmeid, mis muudavad komposti kasutamiskõlbmatuks. Kompostrid ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust jäätmehoolduseeskirjaga kehtestatud kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ning väljaspool puurkaevu, -augu sanitaarkaitseala ja/või hooldusala. Biolagunevate jäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimuksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mittesobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab kinnistu omanik omal kulul likvideerima.
Kui biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida, peab kinnistul olema toidu- ja köögijäätmete teistest jäätmetest eraldi kogumiseks vastav konteiner ning sellega kogutavad jäätmed tuleb anda üle jäätmevedajale.
Kui biolagunevaid aia- ja haljastusjäätmeid ei ole kinnistul eeskirja kohaselt võimalik kompostida, tuleb need üle anda korraldatud jäätmeveo raames korraldatavate veoringide käigus või üle anda nõuetekohasesse kogumiskohta (nt jäätmejaama või kompostimisväljakule).
Peamised kompostimisvõimalused
Tavaline komposter
Kompostri võib poest osta või ise ehitada. Pealt ja külgedelt peab komposter olema kinnine. Soovitav on komposter vooderda metallvõrguga, et hoida närilised eemal.
Aunkompostimine
Kompostimine lahtiselt aunas. Ei vaja kasti.
- 3Kiirkomposter
- 4Kottkompostimine
- 5Vermikomposter
Kompostimist soodustavad sammud
Materjalide õige tasakaal
Kompostisegus peab olema enam-vähem pooleks rohelist materjali (kartulikoored, värskelt niidetud muru ja toidujäätmeid) ning kiulist materjali (näiteks kuivanud lehed, oksaraod, majapidamispaber, saepuru).
Kompost tuleb laduda kihiti (näiteks muruniide, köögijäätmed, muld, turvas, oksad, lehed) ja lisada peenemaid oksi või puistematerjali. Kui kompostis on vaheldumisi toidujäätmed aiajäätmetega, siis tõuseb kompostis temperatuur ja kompostimise protsess toimib.
Õhulisuse tagamine
Liiga tihe või liiga märg kompost hakkab mädanema, sel juhul on vaja lisada kompostile oksaraage, mulda, turvast, mättamulda, heina, hekseldatud põhku või ka ökopelleteid. Samuti tuleb komposti segada või hargiga komposti õhutada/kohendada.
Niiskuse tasakaal
Liigne kuivus ei lase kompostil kuumeneda ja kompostimise protsessid ei saa käivituda. Sel juhul võib komposti kasta. Liigne niiskus hävitab aga vajalikud mikroorganismid ning kompost hakkab mädanema ja haisema. Sel juhul segada komposti hulka kiulist materjali õhutamiseks.
Toitained süsinik ja lämmastik
Oksad, oksahake, muru, hein, kuivanud puulehed sisaldavad vähe lämmastikku. Komposti käima minemiseks on lämmastikku juurde vaja. Rohkelt on lämmastikku näiteks köögijäätmetes, aiajäätmetes, värskelt niidetud murus, nõgestes, aga ka sõnnikus.
Lisainfo leitav: Kliimaministeeriumi kodulehelt (avaneb uues aknas) ning Kompostiljoni kodulehelt (avaneb uues aknas).
Täpsed kompostimise tingimused leiad oma kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Vaata ka biojäätmete ja kompostimise korduma kippuvaid küsimusi.