Uuel aastal saavad kõik jäätmed oma saatekirja

Tulevast aastast hakkab iga äraantavat prügi saatma saatekiri.

Alates 2027. aastast saab iga jäätmevedu kohustusliku saatekirja infosüsteemis PISTRIK.

Eraisikute jaoks jäätmete äraandmise kord ei muutu, saatelehti vormistavad jäätmeettevõtted.

Jäätmefirmad peavad tegema IT-arendusi, mis võib tulevikus hindu mõjutada, kui süsteem valmib.

Järgmisel aastal tekib kõikidele jäätmetele saatekirja-kohustus. Kliimaministeerium rõhutab, et eraisikud midagi tegema ei pea. Ebaselge on aga veel asjaolu, kas saatelehtedega seotud kulud teenuse hinda tõstavad või mitte. Eestis on käsil jäätmereform. Ühe osa sellest moodustasid lisaprügikastide tulek tänavu aasta ja uute jäätmetega seotud tasude tekkimine või nende tõstmine. Teine osa seisneb selles, et alates uuest aastast saab iga prügi oma saatelehe. Kliimaministeerium soovib sellega parandada jäätmemajanduse läbipaistvust.

Seda projekti ajavad kliimaministeerium ja keskkonnaagentuur. Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist-analüütik Pille Aarma selgitas, et uue jäätmearuandluse süsteemi rakendamiseks on arendamisel jäätmeinfosüsteem PISTRIK. Saatekirja sisestamine süsteemi saab olema kohustuslik kõikidele jäätmetele, mis tähendab, et saatekirja koostamise nõue hakkab kehtima ka jäätmetele, mida kogutakse inimeste kodude juurest.

 «Jah, jäätmeveo saatekiri tuleb koostada ka kohaliku omavalitsuse korraldatud jäätmeveo korral. Sellisel juhul koostab saatekirja jäätmevedaja,» selgitas Aarma.

Eraisikut otseselt ei puuduta

Ka kliimaministeeriumist kinnitati, et üks on kindel: eraisik ei pea enda prügikasti juures hakkama mingeid saatelehti kirjutama. Ka siis, kui inimene viib ise oma diivani jäätmejaama, peab saatekirja koostama jäätmejaam. «Eraisiku jaoks ei muutu PISTRIKU kasutuselevõtuga midagi,» rõhutas Aarma. «Eraisik ei pea PISTRIKU pärast oma senist jäätmete üleandmise harjumust muutma ega hakkama end iga kord jäätmeid üle andes tuvastama.»

Mõnikord pakutakse aga erinevate omavalitsuste elanikele niinimetatud prügikogumisringe, mille käigus saab näiteks vana elektroonikat või värve ära anda. Kuidas siis saatekiri tekib?

 «Ka kogumisringide käigus üleantavate jäätmete kohta tuleb koostada saatekiri. Saatekirja koostab jäätmevedaja või jäätmete vastuvõtja, sõltuvalt nende omavahelisest kokkuleppest,» selgitas Aarma. Asjaosalised on öelnud, et uuele saatekirja-süsteemile üleminek võib ettevõtetele kaasa tuua vajaduse teha IT-arendusi. Reeglina maksavad lisakulud kinni ikka tarbijad. Kas võib olla, et firmad hakkavad saatekirjade vormistamise eest tarbijatelt lisatasu küsima?

 «Jäätmeveo saatekirja koostamise kohustus lasub jäätmete [prügilasse vm] üleandjal, vedajal, edasimüüjal või vastuvõtjal, kellel on keskkonnakaitseluba, sõltuvalt konkreetsest olukorrast. Riik ei ole saatekirja koostamise eest eraldi tasu kehtestanud,» ütles selle küsimuse peale Aarma. Ta lisas, et keskkonnakaitseluba omavaid ettevõtteid on uuest jäätmeandmete esitamise korrast juba teavitatud. Lisaks on hakatud ettevõtteid koolitama ning koolitused on toimunud autolammutajatele, vanarehvide käitlejatele, jäätmete põletajatele ja kompostijatele.