Kliimaministeerium on välja töötamas jäätmereformi
Eesti Päevalehe Roheportaal kajastab jäätmereformiga seonduvat, täisartikliga saab täpsemalt saab tutvuda siin https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/120243848/jaatmereform-riigi-plaan-jatad-prugi-sortimata-maksad-rohkem.
Kokkuvõtvalt:
Muudatustega soovitakse parandada praegust olukorda, kus liiga suur kogus sortimata olmejäätmeid jõuab prügimäele või põletusse. Samuti soovitakse reformiga tekitada ka ettevõtetele rahaline motivatsioon ringmajandusele üleminekuks, et saaks tekkida tööstus, mis väärindab jäätmeid.
Tarbijate vaatenurgast näeb Kliimaministeeriumi esiteks seda, et inimestel võiks olla võimalik peale segaolmejäätmete anda kodus ära ka bio- ja pakendijäätmeid ning vanapaberit võiks koguda koos paber- ja kartongpakendiga. Linnades võiks olla mõistlik lüüa pakendijäätmete kogumine kolmeks: eraldi klaaspakendid, plast- ja metallpakendid ning paber- ja kartongpakendid. Maapiirkondades tasuks pakendeid koguda koos. Olulisena nähakse pakendi- ja biojäätmete eraldi kogumist, sest praegu moodustavad need jäätmeliigid kolmandiku segaolmejäätmetest. Bio- ja pakendijäätmete ringlussevõtupotentsiaal on kõige suurem.
Samuti soovib riik suurendada tasu, mida küsitakse jäätmete prügilas ladestamise eest. Tasusüsteem peab motiveerima firmasid rohkem jäätmeid ringlusse suunama, aga praegu on ladestamine võrreldes ringlussevõtuga liiga odav. Ministeerium pakub, et ladestustasu võiks suurendada 90 euroni tonni kohta.
Ministeerium pakub välja ka pakenditootjatele mõeldud tasu, mida firmad maksaksid iga turule lastud pakendi eest. Tasu suurus oleneks sellest, kui hästi on võimalik turule lastavat pakendimaterjali ringlusse võtta. Uue tasu eesmärk on nügida ettevõtteid laskma turule rohkem ringlussevõetavaid pakendeid. Tasu soovitakse kehtestada muu hulgas seetõttu, et ministeeriumi hinnangul ei toeta praegune pakendiaktsiis piisavalt põhimõtet, et ringlussevõetav pakend peaks olema odavam.
